PÖFFi elutööauhinna saanud leedulane Juozas Budraitis on mänginud üle kuuekümne aasta 120 filmis. Teatris oli ta näitleja vaid kuus aastat.

Lapsena tahtis Juozas Budraitis saada arstiks. Kirurgiks. Ta luges raamatuid sisehaiguste diagnostikast ja muudest haigustest. „Ma põdesin kõiki haigusi siis. Lugesin ja panin endale diagnoose. Kord, viieteistaastasena jalutasin koju läbi imeilusa pargi. Kaunis taevas, linnud laulsid. Ja mul oli parasjagu enda diagnoositud tuberkuloos. Minuga oli lõpp, poole aasta pärast olen surnud! Jõudsin koju ja rääkisin seda emale. Ema ütles seepeale, et põletan su meditsiiniraamatud ära, siis lõpevad kõik su haigused.”

Nüüd on Juoazas Budraitis 85aastane, on üliheas vaimses ja füüsilises vormis.

Te tutvus eestlastega algas 1966. aastal, kui tegite filmi „Tütarlaps mustas”?

Loe edasi Juozas Budraitis on suutnud ühendada elu, kus süda kuulub perele, hing kinole →

Vastab „Kindrali” filmi vaadanud, dokumentaallavastustega Eesti teatris tuntuks saanud Mari-Liis Lill.

Mis pilguga sa vaatasid dokfilmi „Kindral”, kas sinus lõi välja dokumentaalteatri tegija?

Ma vaatasin filmi suure huviga. Olin nende sündmustega ju lihtsa lehelugeja tasandil kursis, aga minu jaoks olid põnevamad just need detailsemad ja isiklikumad sissevaated – mida rääkis Piret Niglas oma mõtetest ja tunnetest noorsportlasena, kes oli sunnitud keelatud ainete maailma sisenema, samuti Mati Alaveri päevikud – kuidas liikus tema mõte siis, kui asjad olid juba avalikuks tulnud. 

Loe edasi Mari-Liis Lill: Minu jaoks muutus kujundiks see, et pressikonverentsil vähemalt üks mees nutab →